Kui mai kuus ilmus Eesti Ekspressis Eero Epneri eepiliselt pikk artikkel vägivalda talunud naistest, siis lahistasin lugemise ajal nutta. Ma mõistan, miks ligi 23 000 inimest pidas vajalikuks seda artiklit sotsiaalmeedias jagada.

Inimesed, kes taluvad pikalt lähisuhtevägivalda (vahet pole kas vaimset või füüsilist), ei tea lõpuks enam ise ka, kes nad on ja mida nad tahavad. Segadusetunnet ei saa neile pahaks panna. On ehmatav, lausa halvav avastada ennast olukorrast, et inimene, keda oled kõige rohkem usaldanud, teeb haiget. Veel hullem – teeb meelega haiget, teeb haiget nii, et ka lapsed näevad.

Psühholoog Kätlin Konstabel selgitas eilses Eesti Päevalehes, et situatsioonilise lähisuhtevägivalla puhul on tegemist olukorraga, kus kontroll emotsioonide üle kaob ja seetõttu tehakse füüsiliselt või verbaalselt teisele haiget. Vahepeal võib olla suhe väga soe. Hoopis teine tera on aastaid kestev terror. Iseloomulik on see, et ohvri minapilt hakkab järk-järgult muutuma. Kui situatsioonilise vägivalla puhul valdab paarisuhtes olevaid inimesi masendus, et miks neil ei võiks kogu aeg tore olla või et kuidas nad üha uuesti sama õudsetesse tülidesse oskavad sattuda, siis terrori puhul on ohvri minapilt tervikuna katki.

“Kui ta mind vähemalt lööks,” ütles üks mu sõbranna hiljuti. “Siis saaksin vastu hakata.” See sõbranna pole esimene vaimse vägivalla all kannataja, kes mu tutvusringkonnas sellist mõttekäiku on arendanud. Tean, mida ta tunneb. Ma olen kunagi ammu ise ka nii tundnud. Jah, ma olen ka soovinud, et saaks vähemalt litaka kirja (seda ei juhtunud kunagi), siis oleks põhjust politseisse minna ja mind usutaks. Vaimse vägivalla puhul jääb sõna sõna vastu. Vaimse vägivalla armid on mõnikord hullemadki, sest sõbrad ja sugulased ei pruugi olukorra tõsidusest aru saada.

Vaimne vägivald ei ole tavaline pisitüli kahe inimese vahel. See ei ole palve panna oma sokid pesumasinasse. See on olukord, kus üks suhte osapool asub teist allutama, ebakindlaks muutma. Nii ebakindlaks, et see tunne halvab kogu mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Ajapikku võivad nii inimese vastupanu kui ka enesehinnang murduda. Nii mõnigi hakkab mõtlema kadumisest, kolimisest, põgenemisest, enesetapust.

Vaimne vägivald võib olla alandamine, sõim, hirmutamine, manipuleerimine lastega (lubadus lapsed ära võtta), haiglane armukadedus, laimamine, majanduslik sõltuvus (keeld tööl käia), pidev ähvardamine peksa saamisega, enesetapuga või ära tapmisega vms.

Ei ole vahet, kas vägivald saab teoks, sest vägivallatseja on purjus, kehva lastetoaga, elab välja oma pettumusi või on on psüühiliselt haige, vägivald jääb vägivallaks. Isegi siis jääb vägivald vägivallaks, kui partner teab vägivalla põhjuseid, saab neist aru, armastab ja hoolib. Ka ühised lapsed ei ole vabandus. Ainus asi, mis aitab püsiva vägivalla korral, on lõpetada suhe ja minna ära. Punkt! Ükskõik, mida lubatakse. Ükskõik kui suur on armastus.

Kui lähedane kasutab kõikvõimalikke viise, et panna sind ennast halvasti tundma ja sinuga manipuleerida, siis on endale kindlaks jäämine ning suhtest lahkumine sigarasked. Eriti raske on tulla toime, kui turvavõrgustik on õhukeseks jäänud või kui relvadeks on lapsed.

Kõige hullemaks keerab olukord tavaliselt lahkumineku ajal. Võib olla ähvardusi, meelitamist, majanduslikku mõjutamist, mida iganes. Võib tunduda, et lihtsam on tagasi minna vägivallatseja juurde ja püüda olla parem abikaasa (kasvõi laste pärast, eksole).

Mina ei usu, et inimesed, kelle vahel on olnud korduv (vaimne või füüsiline) vägivald, saavad oma suhted korda uuesti kokku kolides, aga ma ei imesta, kui seda siiski tehakse.

Heaks inimeseks olemine tagasi kolides ei aita. Kogu trall algab lihtsalt otsast peale. Reeglid, millele vägivallatseja partner vastama peab, muutuvad pidevalt, mõnikord lausa tundidega, minutitega. Pole võimalik olla piisavalt hea, sest põhjus on hoopis muus.

Kui elu enne lahkuminekut näis õudusunenägu, miks ta peaks olema erinev pärast ära leppimist?

Kui mina aastaid tagasi tollase partneriga kriisiabisse jõudsin, hakati meile rääkima lepitamisest. “Te ei mõista, kui palju teie mees teid armastab,” oli lause terapeudilt, mis võttis jõu ja pikendas lahkuminekut kahe aasta jagu. Arvan, et pereteraapia on sellises olukorras väga, väga halb lahendus. Õnneks on sellest aru saadud.

Aitasid lahkuminek ja aeg. Ma olen südamest tänulik sõbrannale, kes mulle lahkumineku ajaks ulualust pakkus. Õnneks sai ka mu eks kriisist üle ja rahunes maha. Mõned aastad hiljem rääkisime temaga asjad sirgeks ja leppisime ära. Võib isegi öelda, et mingil hetkel saime sõpradeks. Uut suhet me ei loonud. Mina abiellusin ja elan nüüd väga rahulikku pereelu. Väljapääs keerulisest suhtest on olemas.

Foto: Pixabay
  • Lühinumber 1492 – Üleriigiline tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja / või seksuaalset vägivalda kogenud naistel.
  • Ohvriabi veeb www.palunabi.ee
  • Naiste tugikeskuste kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
  • Ohvriabi kriisitelefonilt 116006 pakutakse Sulle ööpäevaringset kriisinõustamist ja jagatakse informatsiooni ohvri õigustest ja abistavatest süsteemidest. Lisaks tagatakse Sulle, et saadud informatsioon jõuaks vastavatele abiandvatele spetsialistidele.
  • Loe lähisuhtevägivallast PPA kodulehelt.

Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses.

Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda.

Rünnakut kodus või väljaspool seda käsitatakse kriminaalkuriteona. Sageli tunneb ohver end rünnakus süüdi olevat ja seetõttu on tal raske sellest rääkida. Kuid tuleb meeles pidada, et leplik kannatamine ei ole lahendus.

-PPA

VÄGIVALLA EEST LASUB VASTUTUS VÄGIVALLATSEJAL!