Mustamäe aed õpetab linnas peenraid tegema

Ma tahtsin aastake tagasi käima lükata Mustamäe kogukonnaliikumist, aga jäin just siis haigeks, kui väiksema seltskonna olin kokku saanud. Selle sama haigestumise järelmõjudega tegelen siiani. Õnneks tiksus kogukonnaliikumise idee ka teistel mõttes. Hakkajad noored naised panid pead kokku ja nii sündisid isevärki kogukonnaüritus Hoovi basaar ja Mustamäe aed MANKi hoovis.

Loe edasi

Kui ta mind vähemalt lööks…

Inimesed, kes taluvad pikalt lähisuhte vägivalda (vahet pole kas vaimset või füüsilist), ei tea lõpuks enam ise ka, kes nad on ja mida nad tahavad. Segadusetunnet ei saa neile pahaks panna. On ehmatav, lausa halvav avastada ennast olukorrast, et inimene, keda oled kõige rohkem usaldanud, teeb haiget. Veel hullem – teeb meelega haiget, teeb haiget nii, et ka lapsed näevad.

Loe edasi

Noored öös

Kui mina olin teismeline, siis minu meelest oli äge mõnikord öösel väljas käia. Ma ei joonud, ei suitsetanud, ega harrastanud muud riskikäitumist, aga öösel oli ikkagi põnev ilma täiskasvanuteta õues olla. Mul oli seda lihtne teha, sest ema oli iga nelja päeva järel öösel tööl. Mäletan, et üks sõbrannadest hiilis kodust välja, kui ema oli unerohtu võtnud. Ta tegi seda ilma kellegi mahituseta, lihtsalt huvist. Hommikuti oli ta alati illikukuna kodus tagasi.

Loe edasi